Haavandilise vulvovaginiidi levinuim põhjustaja on Herpes simplex`i viirus. 10-15% on põhjustatud HSV-1 poolt ja
ülejäänud herpes simplex viiruse tüüp-2 HSV-2 poolt.
Põletikud võivad olla ägedad, produktiivsed, latentsed ja varjatud.
Esmase nakkuse korral paljuneb HSV paikselt limaskestas ja tungib seejärel närvirakku, jäädes seal
latentsesse vormi.
Viirus aktiveerub teadmata põhjusel ja hakkab moodustama uut viirust. Umbes 25% täiskasvanud elanikkonnnast on
HSV-viiruse kandjad.
Genitaalherpes levib sugulisel teel. Esmase herpese puhul kulub nakkusest villi tekkimiseni 4-6 ööpäeva.
Vill haavandub 5-6 ööpäeva jooksul. Sümptoomid on kõige tugevamad 7-11 ööpäeva
möödudes. Haavandid hakkavad paranema keskmiselt 2 nädala möödudes. Täielik paranemine toimub
~3 nädala pärast.
Esmase infektsiooniga kaasnevad alati üldnähud, nagu palavik, valulik urineerimine, lümfisõlmede
valulikkus ja turse, peavalu, silmade valguskartlikkus, isegi meningisminähud ning lihaste valulikkus.
Korduva genitaalherpese haiguspilt on alat kergem. Herpese haavand on eriti valulik. Paljudel esinevad enne haavandi teket
eelsümptoomid, näiteks sügelus. Naistel tekib retsidiive ehk haiguse kordumist sagedamini.
Suur osa HSV-2 seropositiivsetest isikutest ei tea , et nad on kunagi põdenud genitaalherpest, mis viitab sellele,
et genitaalherpes kulgeb tihti ebatüüpiliste muutustega.
Raviks on suukaudsed preparaadid peale arstlikku diagnoosi kinnitumist.
Profülaktiline ravi võib kesta aastaid.