Inimese papilloomiviirus (human papilloma virus, HPV) on levinuim sugulisel teel kanduv viirusinfektsiooni tekitaja.
Enam esineb HPV-infektsiooni noorematel täiskasvanutel.
Praegusel ajal tuntakse üle 100 erinava tüübi. Osa põhjustab naha ja osa genitaalide
papilloomiviirusinfektsioone. HPV-tüübid jagatakse rühmadesse selle järgi, kui tugev seos on neil vähiga.
On olemas madala, keskmise ja kõrge emaka kaela vähiriskiga HPV tüved.
HPV infektsiooni ilmnemise viis ja kulg sõltuvad nii HPV tüübist kui organismi immunoloogilisest valvsusest.
HPV infitseerub seksuaalkontakti ajal. Peiteperiood kõigub mõnest nädalast aastateni. Nakatumisriski suurendab
limaskesta kahjustus, mille võib olla tekitanud teine samaaegne infektsioon või vigastus.
Tähtsaim on 1 kord aastas kõigil naistel läbida günekoloogiline kontroll koos onkoanalüüsidega
emaka kaelalt ja emakakaela kanalist, nn. HPV/NAT analüüsid. Kui HPV/NAT analüüsid on korrast ära, on
võimalik uuring HPV-le. Tema kalli hinna tõttu ei ole õige analüüsi põhjuseta
ja asjatult võtta.
On ka väljendunud vorme, nn.kondülomatoosi. Tavaliselt tegelevad hulgikondüloomide ravimisega veneroloogid.